Viimasel ajal on mitmel korral jäänud uudisteportaalides kolades silma pisut konarlikke ja hüplikke koolikirjandi moodi tekste. Kuna tänapäev süvenemist ei eelda, ei vaevunad ma ise ka esialgu uurima, millega tegu. Praegu kohati levivat ülimat kriitilisust igasuguse “peavoolu meedia” suhtes ma ka viljele – lihtsalt lugesin, imestasin ja jätsin sinnapaika.
Sattusin näiteks lugema artiklit, kus autor muretses eesti keele säilimise ja kasutamise pärast, peale mõnda selleteemalist lõiku tuli aga jutuks see, et elektriautod pole üldse nii head ja keskkonna säästlikud, kui räägitakse. Või just äsja lugesin lugu, kuidas kõik töötavad nüüd moodsalt, läbi äppide(tundus, et autor ise päris täpselt ei teadnud, millest ta kirjutab, aga see teda ei pidurdanud) ja et keegi tulevikule ei mõtle.
Sain pealiskaudsusest korraks üle ja uurisin välja, et tegu on Eesti Päevalehe arvamuslugude konkursiga “Mis saab homme?” Kuna mul endal on ehk liig suur kriitikameel oma tekstide suhtes, jätan hea meelega konkursil osalemata ja kritiseerin ja vingun niisama. Tegelikult plaan päris selline ei ole, kuna olen ise töötanud läbi äppide, muretsenud eesti keele pärast ja ka mõelnud, kas elektriauto on ikka parim lahendus, siis kuulutan enda jaoks välja samanimelise konkursi ja loodan tulevikus sel teemal veel mõtteid avaldada.
Paari sõnaga siis, mis saab homme?
Nüüd tuleb jälle see puhta lehe kramp ja päris otsast see jutt ei alga. Kui mõelda, et juba mõne kuu pärast on aasta 2020, siis see on tegelikult juba ulme. Suurem osa ulmefilme pole isegi nii kaugele ette mõelnud, aga meie jaoks on see nüüd reaalsus. Lendavaid autosid igapäeva kasutuses ei ole, Kuu on koloniseerimata, Marsist rääkimata. Palju on häid mõtteid, aga pea kõik neist on ulme.
Samas on internet ja eriti tänu nutitelefonidele on sellel tohutu mõju. Tegelikult on muutunud(või vähemalt on soovi korral olnud võimalik olla selles muutuses) nii suhtlemise, meelelahutuse kui töötamise viisid ja võimalused. Esialgu plaaningi oma “Mis saab homme” sarjas kirjutada oma mõtteid neil teemadel. Mõttes on koostada nn. “digitaalse elu stardipakett”. Kirjutan sellest varsti pikemalt, kuna mõte on veel värske ja vajab veel pisut läbitöötamist.
Kahe sõnaga ka minu enda kokkupuutest selle digitaalse eluga, mida käesolev aeg pakub. Olen töötanud läbi Go Work a Biti, investeerin pisut läbi ühisrahastusportaalide, olen kasutanud Bolte ja Wolte et sõita ja tellida süüa koju, samuti olen kasutanud kaubanduskettide e-poode, et tellida kaup koju poodi minemise asemel, olen õppinud keeli läbi Lingvisti ja Duolingo, olen müünud erinevaid asju läbi osta.ee, amazoni, etsy ja veel mujal, olen valinud nii riigikogu kui europarlamendi valimistel kasutades e-hääletust, olen täitnud tuludeklaratsiooni läbi interneti jne jne. Nii et mingi kokkupuude on selle digitaalse olevikuga ja sellest kavatsen ka pikemalt kirjutada tulevikus.
Praegu kõik ja tulevikus näeme.
andreipink 